OILESEN Vitamiin D3 tilgad 400 10 ml

Mis on D vitamiin? D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida sünteesitakse sügaval inimese naha epidermises, kui nahk puutub kokku ultraviolett (UV-B) päikesekiirgusega. D-vitamiini saab ka loomsetest ja taimsetest toitudest; naturaalsed tooted sisaldavad aga ainult väikeseid koguseid seda vitamiini. Rasvased kalad (näiteks lõhe, heeringas ja angerjas), munakollane, maks, või ja juust on ühed parimad naturaalsed toiduained, kust saab D-vitamiini. Inimestel, kes elavad ekvaatori läheduses ning saavad piisavalt päikesevalgust, ei ole tavaliselt D-vitamiini puudust. Arvatakse, et umbes 80% inimestest, kes elavad meie laiuskraadil, kannatavad talvel selle vitamiini vaeguse all.  Mis on D-vitamiini roll? •    D-vitamiinil on meie kehas mitu rolli ning kõige olulisem neist on säilitada piisav kaltsiumi ja fosfori kontsentratsioon, mis on oluline rakusiseste funktsioonide, luude mineralisatsioonide ning närvide- ja lihaste toimimiseks. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori imendumisele peensooles ning kaltsiumi sisaldusele veres.  •    D-vitamiin on eriti oluline imikutele ja väikelastele, sest sellel on tähtis osa luude ning hammaste arengus. D-vitamiini puuduse korral imendub ainult umbes 15% kaltsiumit ja 60% fosforit ning seetõttu ongi D-vitamiin hädavajalik laste luude ja hammaste normaalseks arenguks ning kasvuks. •    Piisav kogus D-vitamiini ja kaltsiumit on väga oluline lapsepõlves ning noorukieas, mille käigus luud koguvad kaltsiumit, muutuvad tugevamaks ning kasvavad intensiivselt; see määrab luude mineralisatsiooni staatuse hilisemas elus. •    On leitud, et D-vitamiin aitab säilitada normaalsed lihasfunktsioonid. D-vitamiini vaeguse korral võib esineda lihasnõrkust. •    D-vitamiin on oluline ka immuunsüsteemi jaoks. See aitab immuunsüsteemil normaalselt funktsioneerida. Miks on imikutel ning väikelastel tihti D-vitamiini vaegus? D-vitamiini varud inimkehas (nahk, musklid, rasvkude ja teised koed) ei ole väga rikkalikud. Õigeaegselt sündinud imik tarvitab oma D-vitamiini varud ära 8 nädalaga ning enneaegsetel lastel on need varud veelgi väiksemad. Rinnapiim sisaldab muutlikke koguseid D-vitamiini. Isegi suvel on rinnapiimas ainult väike kogus D-vitamiini, umbes 50 rahvusvahelist ühikut (IU) ühes liitris. Seetõttu on soovitatav anda imikutele D-vitamiini lisandeid alates 2.-4. nädala vanuselt, eriti sügisel ning talvel.  Mis põhjustab D-vitamiini vaegust noorte ning täiskasvanute seas? Kui välja jätta geneetilised tegurid, on kolm peamist põhjust. Toitumisharjumused. D-vitamiini sisaldavate toiduainete ebapiisav tarbimine. Päikesevalguse puudujääk. D-vitamiini hulk, mida nahas toodetakse, pole alati piisav. Vähene päikesevalgus talvel, päikesekaitse kasutamine ultraviolettvalguse kaitseks suvel ning siseruumides olemine takistavad D-vitamiini sünteesimist nahas.  Kindlad haigused, mis mõjutavad keha funktsioone. Soovitatav D-vitamiini tarbimine On märgatud, et tavaliselt antakse imikutele piisavas koguses D vitamiini, kuid hilisemas elus ei pöörata D-vitamiini tasemele suurt tähelepanu. Mitmes Euroopa riigis läbi viidud uurimused on näidanud, et erinevates vanusegruppides ei tarbita piisavalt D-vitamiini. Teadlased ning arstid on mures, et D-vitamiini vaeguse tõttu halveneb inimeste elukvaliteet ning seetõttu on viidud läbi intensiivseid arutelusid. Hiljuti avaldati järgmised soovitused D-vitamiini tarbimiseks Kesk-Euroopas elavatele inimestele: Vastsündinud ja imikud (alla 1-aastased lapsed)    400 - 600 IU päevas Lapsed ja noorukid alla 18 eluaasta    600-1000 IU päevas olenevalt kehakaalust ning päikesevalguse käes viibimise ajast Täiskasvanud ja vanurid    800 – 2000 IU päevas olenevalt kehakaalust ning päikesevalguse käes viibimise ajast Rasedad naised raseduse teise trimestri ajal    1500 – 2000 IU Soovitatavad D-vitamiini kogused inimestele, kellel on D-vitamiini vaeguse risk: Enneaegsed vastsündinud    400 - 800 IU päevas Ülekaalulised ning eakad inimesed    1600 - 4000 IU päevas Öötöölised ning tumedanahalised inimesed    1000 – 2000 IU päevas Kui inimene veedab suveperioodil palju aega õues, soovitatakse D-vitamiini lisandeid võtta ainult oktoobrist aprillini. Eakatel inimestel (alates 65. eluaastast) soovitatakse võtta D-vitamiini kogu aasta jooksul. Kui ollakse mures, kas võetakse sobivas koguses D-vitamiini, soovitame teha testid, et määrata selle tase kehas. Pikaajaline D-vitamiini üledoos on ohtlik ning seetõttu tuleb järgida ohutuid annuseid.  Järgnevad D-vitamiini kõrgeimad talutavad tasemed, mis on igapäevaseks tarbimiseks ohutud, on välja toodud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ekspertide poolt: Vastsündinud ja imikud (alla 1-aastased lapsed)    1000 IU (25 μg) päevas 1- kuni 10-aastased lapsed    2000 IU (50 μg) päevas 11- kuni 18-aastased lapsed ning noorukid    4000 IU (100 μg) päevas Normaalse kehakaaluga täiskasvanud ning vanurid    4000 IU (100 μg) päevas Ülekaalulised täiskasvanud ning vanurid    10000 IU (250 μg) päevas Rasedad ning imetavad naised    4000 IU (100 μg) päevas Viited: 1.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA) (2010). „Teaduslik arvamus tervisealaste väidete tõestustest seoses D-vitamiiniga ning immunsüsteemi ja põletikulise reaktsiooni normaalse funktsioneerimisega (ID 154, 159), normaalse lihasfunktsiooni säilitamisega (ID 155) ning normaalse kardiovaskulaarse funktsiooni säilitamisega (ID 159) määruse (EC)  No 1924/2006 artikli 13 kohaselt”. EFSA ajakiri 2010; 8(2):1468-85. 2.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA) (2008). „Kaltsiumi, D-vitamiini ning luude tugevuse tervisealase väite teadusliku tõestuse vastavus määruse (EC)  No 1924/2006 14. artikliga.” EFSA ajakiri 2008; 828:1-13. 3.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA). „Kaltsiumi, D-vitamiini ning luude hooldamise (ID 350) tervisealase väite teadusliku tõestuse vastavus määruse (EC)  No 1924/2006 13(1). artikliga”. EFSA ajakiri 2009; 7(9):1272. 4.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA).  „D-vitamiini ning luude ja hammaste hooldamise (ID 150, 151, 158), kaltsiumi ja fosfori imendumise ja rakendamise ning normaalse kaltsiumi kontsentratsiooni säilitamine veres (ID 152, 157), rakkude jagunemise (ID 153) ning kilpnäärme funktsioneerimise (ID 156) tervisealase väite teadusliku tõestuse vastavus määruse (EC)  No 1924/2006 13(1). artikliga”. EFSA ajakiri 2009; 7(9):1227. 5.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA). Kaltsiumi ja D-vitamiini ning osteoporootiliste murdude riski vähendamine vältides luumassi kadu tervisealase väite teadusliku tõestuse vastavus määruse (EC)  No 1924/20061 14. artikliga. EFSA ajakiri 2010; 8(5):1609. 6.    IOM (Meditsiini Instituut). 2011. Toitumisalased soovitused kaltsiumi ning D-vitamiini tarbimiseks. Washington, DC: The National Academies Press. 7.    Holick MF. D-vitamiini vaegus. The New England Journal of Medicine. 2007; 357:266-81. 8.    Barzda A. et al. Suaugusių Lietuvos žmonių faktinės mitybos tyrimas ir vertinimas. [Toitumisalane uurimus täiskasvanud Leedu kodanike seas]. Medicinos teorija ir praktika 2009; 15(1):53-58. 9.    Pludowski P. et al. Praktilised soovitused D-vitamiini lisandite kasutamiseks ning D-vitamiini vaeguse ravimiseks Kesk-Euroopas. Endocrinologia Polska 2013; 64(4):319-327. 10.    Kull Jr M, Kallikorm R, Tamm A, Lember M. 25-(OH) D-vitamiini hooajalised erinevused Eestis, Põhja-Euroopa riigis. 11.    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) paneel dieettoitude toodetest, toitumisest ning allergiatest (NDA); Teaduslik arvamus D-vitamiini tarbimise kõrgeimast talutavast tasemest. EFSA ajakiri 2012; 10(7):2813. Turustaja: Valentis Baltic UAB Tootja, pakendaja: Valentis AG, CH-6982 Agno-Lugano, Šveits Päritoluriik: Euroopa Liit