Emaplaat Asus A7M266, AMD761 chipset, ATX

mees minevikust

Pőhiteema Emaplaate on olemas väga palju erinevaid mudeleid ning kőikidega pole mul aega ega ressurssi tegeleda. Kőige levinum ja universaalsem emaplaat on Inteli BX kiibistikul pőhinev ema, mis on ka proffide ja overclockijate lemmik. Eestis müüakse umbes 10 erineva tootja emaplaate, ning igal tootjal on hulgi mudeleid, et őige emaplaadi valimine vőib osutuda üsna raskeks. Siin lehel üritangi soovitada, millist emaplaati osta. Emaplaadi suurus ja vorm Enamus BX emaplaate ATX vormis ja nőuavad midi-tower korpust. Mőningad BXid ja vanemad emaplaadid lepivad AT vormiga. Sellistele emadele piisab mini-tower korpusest. Kuigi emaplaadid tehakse enamasti ühtede suurusstandardite järgi vőib juhtuda nii, et mőőtmetelt suurem emaplaat ei mahu korpusesse ära, vői kui mahub, siis ei saa kasutada kőiki IDE/SCSI seadmete slotte. Juhul kui on kavas osta uus ema, siis tuleks kontrollida, kas see ka olemasolevasse korpusesse ära mahub. Ühte sellist juhust ma olen kohanud K-Arvuti poolt koostatud komplektis, kus midi-tower korpusel oli kaks 5,25\'\' cd-romi auku ning emaplaat oli nii suur, et cd-rom oli pandud ülemisse avasse. Kui aga tekkis vajadus panna juurde kővaketta sahtel oli kitsas käes, emapaat oli ees. Muud ei jäänud üle kui tuli korpus ära vahetada. ATXi eelis on see, et toiteploki juhtimine käib läbi emaplaadi. Arvutit ei ole vaja käsitsi välja lülitada, vaid süsteem teeb seda ise. Teine hea omadus seejuures on see, et kui protsessor vői emaplaat kuumeneb üle, siis tapab süsteem end ise ära. Ei lase vähemalt maha pőleda. AT on aga kőige labasem ja odavam, kuid sugugi mitte kindlam. Kogu toite juhtimine ja muu toimub käsitsi (sisse/välja). Ja mingit kaitset ka sellest ei ole, kui süsteem sussid viskab siis täiega. Kiibistik ehk chipset Mina isiklikult eelistan Inteli BX kiibistikku (chipset), mis tuli välja 1998 aasta keskel. BX suudab töötada kőikide Celeronide, Pentium II ja Pentium III\'ga. Inteli protsessoritele 233-800 MHz ja mälu kuni 1 GB. Teoreetiline maksimum on 1200 MHz, selle saavutamiseks peab juba vőlur olema. See kiibistik suudab käitada veel Dual-Processor süsteemi, mida küll kahjuks ainult UNIX\'il pőhinevad operatsioonisüsteemid ja NT oskavad kasutada. Kaks protsessorit ja Windows 95/98 on täielik mőttetus. BXil on kasutuses siini kiirused 66st kuni 150 vői 153ni, olenevalt ema tootjast ja BIOS\'ist. Näiteks Pentium II 266 protsessor, mis peaks töötama 66 MHzi peal, läheb tööle 140 MHzi peal, andes protsessori kiiruseks 560 MHzi. Teiste kiibistikega annab juba sellist tulemust saavutada. Veel on Intelil oelmas EX, LX ja ZX66 kiibistikud, mis esindavad selle ala nőrgemat pool. Kui on kavas teha kiire arvuti, siis need kiibistikud tuleb heaga vahele jätta. ZX, samuti Intel jääb BXile alla vaid sellepoolest, et maksimaalne mälumaht on neli korda väiksem (256 MB) ja kahte protsessorit ei ole vőimalik selle kiibistikuga korraga tööle panna. Muud näitajad on samaväärsed. Inteli on välja lasknud uue jao kiibistikke. Tavaarvutitele 810 ja 820, serveritele/tööjaamadele 840. Uued kiibistikud tehti eelkőige selleks, et anda täielik tugi Inteli Coppermine\'i protsessoritele, mis töötavad 133 MHzise siini kiiruse peal. Veel on neile lisatud kiirete kővaketaste jaoks ATA/66 tugi, senise ATA/33 asemel. Ka AGP kaartide jaoks on olemas 4X, kui BXil ja teistel on vaid 2X. 810 ja 810E ei oel minu arvates proffidele mőeldud. Maksimum mälu on piiratud 512 MB ja nii heli- kui ka videokaart on integreeritud. Sisseehitatud jubinad pole ennast kunagi heast küljest näidanud ja üldse on see integreerimine väga kehv mőte. Hind läheb küll mőnevőrra alla, aga muidu on emaplaat paras käkk. 810 ei toeta Dual-protsessorit. 820 Camino on aga näitajate järgi ülitugev kiibistik. Igatahes on sellisel emaplaadil kőik head jubinad peal, mida vőib oodata: 1 GB mälu, ATA/66, AGP 4X ja Dual-Processing. VIA on Inteli konkurent, aga pole kunagi paremat kiibistikku teinud kui Intel. VIA BX on täielik saast ja VIA APOLLO 133 PRO saab ka BXi käest lőhkuda, 820st rääkimata. Apollo jőudis oma Coppermine (133 MHz FSB) toetusega natuke varem kohale, aga jőudlust tal ikkagi ei ole. Nii palju kui ma olen erinevaid teste näinud pole Intel veel kaotajaks jäänud. VIA vőib küll odavam olla, aga kas see raha kokkuhoid väärib seda kiiruse kadu. Minu arvates ei. Laienduspesad Emaplaatide tootjad kasutavad laiendusepesade puhul järgmist markeeringut PCI/ISA/AGP ning enamlevinud konfiguratsioonid on 6/1/1, 5/2/1 ja 4/3/1. Viimane on turult juba peaaegu kadunud, sest ISA slotti kasutavaid kaarte jääb üha vähemaks. Uued heli- ja vőrgukaardid ning modemid tehakse PCI slotile, seepärast saavutab populaarsust juurde 6/1/1 konfiguratsioon. Praegusel ajal on kőige sobilikum variant 5/2/1. Uue emaplaadi ostmisel tuleks mőelda selle peale, kas laienduspesi on piisavalt ka aasta pärast. Kui tekib huvi osta juurde uus raadiokaart vői TV tüüner ja pole enam kohta kuhu seda kaarti panna, siis on suhtliselt jama hakata sellepärast emaplaati vahetama. Mingil määral toodetakse üliodavaid emaplaate, millel on heli- ja videokaart integreeritud. Nendel puudub AGP slott ja pärast puudub vőimalus lisada uut videokaarti. Sellistel emadel on ka ülivähe teisi laienduspesi: 2 PCI ja 2 ISA. Mina sellise käki ostu ei soovita, tavalisele kontoritöötajale vőib sellest piisata, aga koduarvuti puhul tuleks natuke tuleviku peale ka mőelda. DIMM mälupesad Mälumaht on väga oluline näitaja arvuti konfiguratsioonis. Mida rohkem mälu, seda nobedamini masin lippab. 16 MB on miinimum, millega on mőtet Win95 üldse tööle lasta. 32 megaga on Win95 täiesti sujuv. 64 MB on 95 jaoks paradiis, aga 98 sellega veel täiesti rahul ei ole. Kui ikka mőned suuremad programmid lahti on, siis ikka jääb 64 MB väheks. 96 ja 128 MB on juba selline kogus, mida Win98\'l annab ära kasutada, masin on sujuvalt kiire, olenemata sellest mida parasjagu tehakse. 160 MB ja enam on tavarvuti jaoks mőttetu kogus, sest Windows ei oska sellega nagunii midagi peale hakata. Mälukive toodetakse erinevate mahtudega, alustades 16 MB, lőpetades 512 MB\'ga ning nad vastavad teatud standarditele (PC66, PC100, PC 133). Kaks 32\'st mälukivi annavad täpselt sama tulemuse, mis üks 64\'ne kivi, kiiruse vahet pole. Sisuliselt kannatab iga kiibistik vähemalt 256 MB mälu välja, enamus 512 MB ning paremik 1 GB. Ainult väga palju oleneb sellest mitu mäluslotti emaplaadil on. Minimaalselt on kaks pesa, maksimaalselt neli. Minu arvamus on selline, mida rohkem seda parem. Uut väikese mahuga mälukivi on odavam juurde osta, kui vana maha müüa ja uut suure mahtuvusega mälukivi asemele osta. Üldiselt on kahe mälupesaga emaplaat paras käkk, 3 on juba midagi - enamusele piisab. Neli on igati korralik ja perspektiivikas valik. BIOS Setup BIOS on emaplaadi juurde kuuluv tarkvaraline pool, millele enamasti suurt tähelepanu ei pöörata. Kolm tuntumat BIOS\'i tegijat on Award, AMI ja Phoenix. Igal tegijal on omad eelised, isiklikult hindan väga kőrgelt uut Award BIOSi, mis tőesti valge inimese jaoks tehtud. BIOS vőimaldab teha süsteemis teatud muudatusi ja panna paika settinguid, milleks tavaline Win vőimeline ei ole. Lubab määrata ja keelata IRQsid erinenevate seadmete jaoks nagu videokaart, PS/2 hiir, USB adapterid. Samuti käib BIOS\'ist kővaketta ja protsessori parameetrite muutmine. Uuemad BIOS\'id vőimaldavad pigistada protsessorist viimase, sisaldades hulga erinevaid siini kiiruse valikuid ja protsessorile rakendatava pinge muutmise vőimalust. Pinge muutmine on overclockimise koha pealt väga teretulnud nähtus. Kahjuks on see küll ainult vähestel emaplaatidel vőimalik, kuid abiks seegi. Näiteks vőimaldab Awardi uus BIOS tősta pinget 2,0\'lt kuni 2,4 voldini.

ostsin, on küll sitta kanti hea. super bootimisvõimalus. klokkisin ära ka, nüüd päris vinge

osta! mul on! sitaks hea on!! cs!!!

ei tea kas osta seda